Orel
Orel on kiriku tähtsaim muusikainstrument ning seda on juba sajandeid kutsutud pillide kuningaks. Tema ülesanne ei ole üksnes muusika esitamine – orel toetab koguduselaulu, saadab jumalateenistuse erinevaid osi ning aitab luua piduliku ja palvemeelse õhkkonna. Orelimuusika võib väljendada rõõmu, tänu, leina, lootust ja vaikset mõtisklust ning on seetõttu oluline osa kiriku liturgiast.
Luterlikus kirikus on koguduselaul jumalateenistuse keskne osa ning orel aitab kogu kogudusel ühiselt laulda. Lisaks jumalateenistustele kasutatakse orelit ristimistel, laulatustel, matustel ning kirikukontsertidel.
Eesti orelikultuur on väga vana. Vanimad kirjalikud teated orelitest Eesti kirikutes pärinevad juba 14. sajandist, mis näitab, et orelimuusikal on siinmail ligi 700-aastane traditsioon.
Lääne-Nigula kiriku oreli ehitas 1926. aastal tunnustatud orelimeister August Artur Terkmann (1885–1940). Ta jätkas oma isa Gustav Terkmanni rajatud orelitöökoja tegevust. August Artur Terkmanni valmistatud oreleid leidub mitmes Eesti kirikus ning enamik neist on säilinud tänapäevani. Tema suurimad pillid asuvad Tallinna Jaani kirikus ja Tallinna Püha Vaimu kirikus.
Lääne-Nigula kiriku orel on tagasihoidliku suurusega, kuid hea kõlaga instrument. Sellel on kaks manuaali ja kümme registrit, mis võimaldavad saata koguduselaulu ning esitada mitmekesist orelimuusikat nii jumalateenistustel kui ka kontsertidel.
Lääne-Nigula kiriku oreli viimase põhjalikuma remondi teostas orelimeister Toomas Mäeväli aastatel 2002–2003.
Kui soovid aidata kaasa oreli säilimisele ja kõla hoidmisele tulevastele põlvedele, saad teha annetuse koguduse orelifondi.
Lääne-Nigula koguduse arvelduskonto
SEB: EE49 1010 6020 0414 6002
Selgitus: orel

