Kirik
Teretulemast Lääne-Nigula Püha Nikoaluse kirikusse!
Lääne-Nigula Püha Nikolause kirik on üks Läänemaa vanemaid pühakodasid. Praegune varagooti stiilis ühelööviline kivikirik ehitati 13. sajandi teisel poolel Saare-Lääne piiskopkonna ehitustraditsioone järgides. Kiriku kaitsepühak on püha Nikolaus, kelle nimest on kujunenud ka Lääne-Nigula nimi. Enne kivikirikut seisis siin samas paigas väike puukirik.
Kirik on ehitatud kohalikust paekivist, mis pärineb Kirimäe Kabelimäelt.
1809. aastal tabas kirikut suur tulekahju. Hävisid tornikiiver, katus, võlvid ja suurem osa sisustus ning alles jäid peamiselt kivimüürid. Sõja tõttu venis taastamine ning kirik pühitseti uuesti sisse alles 1816. aastal. Seetõttu on tänane kiriku sisemus märksa noorem kui kiriku keskaegsed müürid.
Keskaegsest sisustusest on säilinud kolm suurepärast puuskulptuuri, mis pärinesid kiriku hilisgooti tiibaltarilt. Need kujutavad püha Nikolaust, Maarjat Jeesuslapsega ning evangelist Johannest ja asuvad tänapäeval Tallinna Niguliste kirikus. Altar valmis tõenäoliselt Lübecki meistri Hennig von der Heyde töökojas, mis näitab, et ka Eesti maakirikud olid keskajal seotud Euroopa tähtsate kunstikeskustega.
Praegune altar valmis 1823. aastal. Selle valmistas arvatavasti Peterburi meister Sigismund. Nelja sambaga klassitsistlik altar toodi Peterburist kohale osadena ja pandi kirikus kokku. Altarimaalid kinkis kirikule mõisahärra Aderkas. Alumisel maalil on kujutatud „Püha õhtusöömaaega“, mis on Leonardo da Vinci töö koopia. Ülemine maal „Ülestõusmine“ on tõenäoliselt Charles-André van Loo maali reproduktsioon.
1882.–1883. aastal tehti kirikus põhjalik remont. Uuendati katused, ehitati rõdu, valmis uus sihvakas tornikiiver ning paigaldati piksevarras. Sellest ajast pärineb suuresti kiriku tänapäevane välisilme. Remondiks vajalik raha koguti kohalike inimeste annetuste, laatade ja loteriide abil.
Kirikut on hoolikalt korrastatud ka 20. ja 21. sajandil. Uuendatud on siseseinad ja pingid, rajatud uus küttesüsteem Raahe sõpruskoguduse toetusel, paigaldatud uus põrand ning 1995. aastal said kirikusse Tallinna Kunstiakadeemia tudengite kavandatud vitraažaknad. Kiriku ja pastoraadi küttesüsteemi kaasajastati 2023. aastal ning paigaldati maakütte.
Kiriku torn valmis 1760. aastal ning selle valmimise aastaarvu võib näha peasissekäigu kõrval kiriku välisseinal. Torni kõrgus on 52,2 meetrit, millest tornikiiver on 26,7 meetrit.
Torni uuendamisel 1994. aastal leiti tornimuna seest 1882. aastast pärinev ajaleht – väike ajakapsel eelmisest suurest remondist. Varem kattis torni puusindel, alates 1995. aastast on torn kaetud vaskplekiga. Torni trepp ja platvormid renoveeriti 2024.
Tornis on kaks kirikukella. Suurele kellale on valatud sõnad „Tulge koju, patused!“ Selle kinkisid kirikule talupojad, väiksema lasksid valmistada kohalikud mõisnikud.
Kirikut ümbritseb iidne kalmistu. Arheoloogilised uuringud on näidanud, et matmispaika kasutati juba enne ristiusu tulekut Eestisse. Arvatakse, et just selle muistse pühapaiga tõttu rajati kirik omal ajal siia.