Mõtisklus ja palve 16.09.2026

Koguduse elu

Kristo Hüdsi
EK 16.09.2026

Jeesus annab elu

„See aare on meil aga saviastjates, et võrratult suur vägi oleks Jumala oma ja ei midagi meist.“ (2Kr 4:7)

Meie elu on habras nagu saviastja. Me kogeme valu, haigusi, kaotusi ja hetki, mil küsime: miks? Miks peab inimese tee olema vahel nii raske? Mõnele küsimusele ei leia me siin elus vastust. Ometi kinnitab apostel Paulus, et raskused ei tähenda, et Jumal oleks meid hüljanud. „Meid rõhutakse maha, kuid me ei hukku.“ (2Kr 4:9) Kristlase lootus ei seisne selles, et kannatus kaoks, vaid just selles, et kannatusel ja isegi surmal ei ole viimast sõna.

Pühapäeva teema „Jeesus annab elu“ kannab endas kahte tähendust. Esiteks on andnud Jeesus oma elu meie eest. Ta kandis ristil meie patu, süü ja surma ning läks läbi kannatuse, et meie võiksime saada elu. Kuid Ta annab meile ka uue elu iseendas. Me oleme ristimises uuesti sündinud, saanud Jumala lasteks ja taevariigi kodanikeks.

Seepärast võime ka oma hapruses loota. Me võime olla saviastjad, kuid meis kantav usuaare on Jumalast. Me võime olla murtud, kuid me ei ole hüljatud. Ja kui meie maine tee kord lõpeb, võime usaldada Jumalat, kes äratas üles Jeesuse ja äratab üles ka meid.

Palve:

Issand Jeesus, Sina oled andnud oma elu meie eest. Täname Sind, et Sa annad meile ka uue elu Sinus. Ole meie kõrval meie kannatustes, küsimustes ja kahtlustes. Kui tunneme end nõrgana ja murtuna, meenuta meile, et Sinu vägi on suurem kui meie haprus. Aita meil usaldada Sind ka siis, kui me ei mõista. Hoia meid oma armus ja juhi meid läbi selle elu igavesse ellu. Aamen.