Meie kiriku orel 100
Orelikultuur on Eestis väga vana, 2029. aastal täitub 700 aastat. Nimelt on teada, et 1329. aastal hävitasid leedulased rüüsteretkel Liivimaale Helme ja Paistu kirikute orelid. See annab tunnistust, et juba nii kaugel ajal mängiti Eesti kirikutes jumalate pilli.
Eestis on olnud mitmeid orelimeistreid. Lääne-Nigula kiriku oreli ehitas August Artur Terkmann (1885–1940) aastal 1926. August Artur Terkmanni isa Gustav oli pärit Nõvalt, ning sealses väikeses puukirikus on tema ehitatud orel. Gustav Terkmann asutas 1882. aastal oma orelitööstuse, kus poeg meistrina jätkas.
August Artur Terkmanni ehitatud orelid on mitmes kirikus ja peaaegu kõik need on säilinud. Tema suurimad pillid on Tallinna Jaani kirikus ja Tallinna Püha Vaimu kirikus. Tuntuimad pillid on Nõmme Rahu kirikus, Kuusalu ja Keila kirikus, kokku 15 kirikus.
Meie kiriku orel, mis valmis August Artur Terkmanni käe all aastal 1926, on väike: kaks manuaali, 10 registrit, ent kõla on tal sellegi poolest küll ja veel. Jumalateenistuse ajal on orelit hea mängida, sest organist on näoga altari poole ja näeb, mida kirikuõpetaja teeb. Talvel ei lähe sõrmed kangeks, sest esiteks on kirikus küte ja oreli juures on manuaalide kohal lisasoojendus.
Iga orel Eestis on unikaalne, ka meie koduorel. Pilli säilimiseks on teda vaja hooldada ja remontida. Viimane remont oli õige ammu – selle tegi Toomas Mäeväli aastatel 2002–2003. Nüüd on viimane aeg uus remont tellida.
Toeta oma kodukiriku orelit ja anneta selle heaks!
Koguduse arvelduskonto:
SEB, arve: EE491010602004146002 Ülekandele märkida selgitusse „orel“