Meie kiriku orel 100
Eesti orelikultuur on väga pika ajalooga. Kui arvestada vanimaid kirjalikke teateid, täitub 2029. aastal 700 aastat orelimuusika jõudmisest Eesti kirikutesse. On teada, et 1329. aastal hävitasid leedulased oma rüüsteretkel Liivimaale Helme ja Paistu kirikute orelid. See näitab, et oreleid kasutati Eesti kirikutes juba keskajal ning neid peeti jumalateenistuse oluliseks osaks.
Eesti oreliehituse arengusse on oma panuse andnud mitmed tunnustatud orelimeistrid. Lääne-Nigula kiriku oreli ehitas 1926. aastal orelimeister August Artur Terkmann (1885–1940). Ta jätkas Nõvalt pärit isa Gustav Terkmanni rajatud orelitöökoja tegevust. Gustav Terkmann asutas töökoja 1882. aastal ning tema ehitatud orel teenib tänaseni Nõva kirikus.
August Artur Terkmanni valmistatud orelid asuvad mitmes Eesti kirikus ning enamik neist on säilinud tänapäevani. Tema suurimad pillid paiknevad Tallinna Jaani kirikus ja Tallinna Püha Vaimu kirikus. Tuntud on ka tema ehitatud orelid Nõmme Rahu, Kuusalu ja Keila kirikus ning veel paljudes teistes Eesti pühakodades.
Lääne-Nigula kiriku orel on tagasihoidliku suurusega, kuid hea kõlaga instrument. Sellel on kaks manuaali ja kümme registrit, mis võimaldavad esitada väga erineva iseloomuga orelimuusikat ning saata koguduselaulu.
Oreli asukoht on kavandatud nii, et jumalateenistuse ajal näeb organist hästi altari poole ning saab jälgida kirikuõpetaja tegevust. Tänapäeval on oreli juures lisasoojendus, mis muudab pilli mängimise mugavamaks ka külmemal ajal.
Iga orel on ainulaadne ning vajab regulaarset hooldust, et säilitada oma kõla ja töökindlus. Lääne-Nigula kiriku oreli viimase põhjalikuma remondi teostas orelimeister Toomas Mäeväli aastatel 2002–2003. Tänaseks on pill taas jõudnud aega, mil vajab suuremaid hooldus- ja remonditöid.
Kui soovid aidata kaasa oreli säilimisele ja kõla hoidmisele tulevastele põlvedele, saad teha annetuse koguduse orelifondi.
Lääne-Nigula koguduse arvelduskonto
SEB: EE49 1010 6020 0414 6002
Selgitus: orel